Teadupärast pole metsamaa ost-müük tavaline äri, sest tegemist on täielikult müüjate turuga ehk teisisõnu dikteerivad müüjad hinnad, kuid vahel viskab ka siin teatud võnkeid sisse. Nii õnnestus ka minul neli aastat tagasi, kui maailm vappus koroonapalavikus osta 3000 euro eest 1,52 ha metsamaad.

Tuletan meelde, et ühel eraldisel oli 20-aastane hooldusraiet vajav kaasik ja teisele planeerisin rajada uue kultuuri. Praeguseks on need tööd tehtud ja ma olen oma investeeringuga jõudnud kenasti plussi, kui arvestada juurde ka metsamaa hinnakasv.

Kuid kuna Eesti kinnisvaraturul on juba pikemat aega kriis, siis otsustasin vaadata, mida teevad selle taustal metsamaahinnad. Kuna minu mets on Põlvamaal, siis piirdusin Maa-ameti hinnastatistikat vaadates pelgalt Põlva maakonnaga, kuid eks Põlvamaa hinnaarengud indikeeri kogu Eesti hinnataseme arenguid

Neli aastat tagasi ehk 2020. aastal oli Põlvamaal metsamaa ostu-müügi tehingu mediaanhind 4772 eurot hektar. Kolm aastat hiljem, 2022. aastal oli mediaanhind juba 6176 eurot hektar. 2022. aastal algas Ukraina sõda, mis põhimõtteliselt jõudis aasta lõpuks ka meie majandusnäitajatesse. Eestis on juba pikemat aega kummaline külgsuunas libisev majanduskriis ja selle teadmise taustal tundsin huvi, mida teevad metsamaahinnad ja kas äkki ei terenda siinkohal järjekordne ostukoht.

Maa-amet avalikustas ka äsja värske hinnastatistika ja mis meile sealt vastu vaatab? 2023. aastal oli Põlvamaal metsamaa mediaanhind 7938 eurot hektar ehk majanduskriisi ja ärevate aegade kiuste on metsamaa mediaanhind tõusnud aastaga ligi kolmandiku võrra.

Seega pole ka kriisid suutnud mõjutada müüjateturgu, seda enam, et tõenäoliselt on nii mõnegi metsamaa ostu taga soov leida oma rahale turvasadam, kus seda ei sööks inflatsioon. Metsamaa on selleks suurepärane võimalus.