Metsainvestor Peeter blogi

Kui ma kaks aastat tagasi ostsin 3000 euro eest 1,5 hektari suuruse osaliselt läbiraiutud metsamaa kinnistu, teadsin kahte asja – esiteks maksin toonasest turuhinnast ilmselgelt üle ja teiseks olin ma kindel, et ega selle kinnistu ostuga ma nii pea plussi ei jõua. Kolm aastat hiljem ja pärast aktiivset majandamist olen jõudnud omadega plussi ning toonane ostuhind on praegusega võrreldes suisa imeodav.

Kui mul õnnestus kaks ja pool aastat tagasi osta 3000 euro eest poolteist hektari suurune metsamaa kinnistu, oli mul tookord selge teadmine, et rahavoog sellest investeeringust niipea plussi ei jõua. Kui nüüd see juhtus. Millisel moel ehk mis juhtus 2022. aastal?

Kui ma 2020. aasta kevadel kinnistu ostsin, siis valdasid mind kahetised tunded – ühtepidi oli hea meel, kuid keskmise palga saajana värises mul ka veidi süda, sest 3000 eurot polnud minu jaoks väike raha. Ja panna nüüd see läbiraiutud metsamaa alla seisma ….

Kuid juba järgmised kuud näitasid otsuse õigust. Kõigepealt alustasin kinnistu hooldamist, ostes Metsaühistu vahendusel sisse metsauuendustööd ja saadud toetused aitasid katta ka osa nendest kuludest.

Kui Peetril õnnestus 2020 aasta kevadel osta 3000 euro eest poolteist hektarit läbiraiutud metsamaad, olid tema tunded kahetised. Kõigepealt oli hea meel, et õnnestus ellu viia unistus ja saada isikliku metsatüki omanikuks, kuid teisalt näris sisetunnet toona teadmine, et ta metsamaa eest ilmselgelt palju. Nüüd, kaks aastat hiljem, tänab Peeter taevast, et tal jätkus siiski julgust see ostuotsus vastu võtta.

Metsameestele pole vaja metsandusekspert Heiki Hepneri nime tutvustada. Tegemist on mehega, kes on sisuliselt juba 1994. aastast alates hoidnud pilku peal metsamaterjali hinnastatistikal. Metsainvestor Peeter uuris temalt, mida toob algav aasta Eesti puiduturul.

Käesolev aasta hakkab lõppema ning vaadates tagasi tehtule, tõdeb metsainvestor Peeter, et tegemist oli väljakutseterohke aastaga. Kuigi metsamaasse investeeris Peeter eesmärgiga nautida passiivset tulu, siis vähemalt alguses on Peetril metsaga tegemist küll ja veel. Kuid ta ei kahetse, hoopis vastupidi.

Kuidas täpsemalt Peetril läks, loe juba selle aasta viimasest ajakirjast Sinu mets.

Mõned päevad tagasi potsatas minu postkasti kiri, kus mind kutsuti esinema veebiseminarile “Eraisikute investeeringud metsamaadesse“.

Minule lisaks astuvad seminaril üles Erametsakeskuse arendusnõunik Allar Luik, kes räägib kinnisvara hinnamuutustest ja metsamaade omandamise võimalustest ning metsamajandaja Mart Erik, kes jagab kogemusi metsa investeerimisel.

Mina omakorda räägin, kuidas minul aasta metsainvestorina on möödunud.

Seminar on tasuta, kuid eelnevalt tuleb ennast registreerida SIIN

Kohtumiseni seminaril!

Üks metsamees kurtis hiljaaegu, et need kinnistud, mis mullu olid müügis ning tollase teadmise põhjal ilmselgelt ülehinnatud, võiks praegu pimesi ära osta.

Teadupärast kasutas Metsainvestor Peeter mullu kevadel ära hetke, kui koroonaehamatus lõi korraks võnke kinnisvaraturule ning ostis 1,52 ha suuruse kinnistu 3000 euro eest. Ostetud metsamaa koosnes kahest enam vähem võrdsest eraldisest, millel ühel oli juba tehtud uuendusraie ning teine on harvendusraie ootel.

Kuigi tollel hetkel tundus, et Peeter maksis üle keskmise, siis praegu võib öelda, et tegemist oli tulusa investeeringuga.

Maa-ameti hinnastatistika kohaselt oli Põlvamaal möödunud aastal metsamaa müügitehingute mediaanhind 4772 eurot hektari kohta. Käesoleval aastal on Põlvamaal metsamaa müügitehingute mediaanhind aga juba 5965 eurot hektari kohta ja kõik märgid näitavad, et hind kasvab veel.

Seega võiks arvata, et ka Peetri metsamaa hind on selle tuules kasvanud 20 protsendi võrra. Kui aga lisada, et Peeter on ühele eraldisele rajanud ka kuusenoorendiku, siis on ilmselge, et ka see on kasvatanud kinnistu turuväärtust.

Igatahes väga hea tootlus aasta kohta!

Nagu juba teate, otsis Metsainvestor Peeter pikemat aeg metsakinnistut, kuhu oma säästud panna ja möödunud aastal see õnnestus.

Ost toimus mullu kevadel, mil koroonaehamatus lõi korraks võnke kinnisvaraturule ning Peetril õnnestus osta 1,52 ha suurune kinnistu 3000 euro eest. Aasta tagasi oli ostuhind turu keskmisest veidi kõrgem, kuid otsus tasus ennast ära.

Kevad murrab uksest sisse ning sarnaselt teiste metsaomanikega pean ka mina plaani, milliste töödega eeloleval hooajal edasi minna.

Kõigepealt käisin ja vaatasin oma valdused üle. Tuletan meelde, et ostsin mullu kevadel 1,52 ha suuruse maatüki, mis koosneb kahest eraldisest. Ühel eraldisel on jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20-aastane hooldusraiet vajav kaasik, kus hooldusraie käigus peaks välja raiuma pihlaka, haava ja lepa. Teisel, 0,79 ha suurusel kinnistul tehti möödunud aasta suve alguses ketasadraga ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks.

Kevadel läksin kohe uurima, kas on jälgi ka kitsedest- põtradest. Põhjus on lihtne – kuna istutan eraldisele kuusetaimed, siis võivad kitsed, kes soovivad istutatavat kultuuri järgmisel kevadel näksida, osutuda probleemiks.