Kui ma viis aastat tagasi väikese metsatüki ostsin, kavatsesin olla kui passiivne investor – tellida vajaminevad tööd kohalikust metsaühistust ja ise nautida vaid töö vilju. Osaliselt ongi kõik plaani järgi läinud – vajaminevad tööd olen ostnud metsaühistust, kuid samas on mets nõudnud plaanitust rohkem tööd ja aega. Kuid ma ei kahetse, sest tegemist on olnud väga ägeda kogemusega. Seda enam, et kui ma alguses olin kindlalt seda meelt, et metsa ostuga muutun ma pikaajaliseks investoriks, siis praegu võin julgelt väita, et kui ma peaksin tahtma investeeringust väljuda, siis teen seda juba kindlasti kasumiga.

Alustame väikese meeldetuletusega. Ostsin 2020. aasta kevadel 1,52 ha metsamaad, mis koosnes kahest eraldisest. Ühel, 0,73 ha suurusel eraldisel oli jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20-aastane hooldusraiet vajav kaasik. Teisel, 0,79 ha suurusel võsastunud eraldisel oli eelmine omanik teinud paar aastat tagasi uuendusraie ja seal alustasin ma 2020. aastal ettevalmistustöödega uue metsakultuuri rajamiseks.

2022. aasta suurimaid töid oli 0,73 ha suurusel eraldisel hooldusraie, millele ma taotlesin ka toetust. Lisaks puhastasin piirikraavi ja kõige selle tulemusena sain 65 tm metsamaterjali, mis kõlbas valdavalt küll lehtpuukütteks, kuid millelt teenisin sellegipoolest 2974 eurot. Toona toetasid mind suisa pöörased puiduhinnad. Lisaks sellele sain raidmete müügist 1302 eurot. Seega ületas puidumüügist teenitud tulu juba ülemöödunud aastal metsamaa ostuhinna.

1,52 ha kinnistu eest maksin ma viis aastat tagasi 3000 eurot, mis teeb hektari hinnaks 2000 eurot. Kuna pool kinnistust oli läbiraiutud, siis öeldi mulle, et maksin ilmselgelt palju. Kuid vaadates nüüd metsamaa hindu, siis sain selle suisa poolmuidu kätte. Metsamaa hinnad on kasvanud majanduslangusele vaatamata püstloodis ja tänavu oli Põlvamaal metsamaa hektari mediaanhind 7370 eurot.

Töödesse tuleb väikene paus

Mis olid siis tänavused tööd? 0,79 hektari suurusel eraldisel sai juuli alguses tehtud kultuurihooldus. Kui varasematel aastatel sai kultuurihooldust tehtud sügise poole, siis tänavu võtsin selle ette varakult, juuli esimeses pooles, et ülepinnaliselt eemaldada haavad, paakspuu ja vaarikas. Suurim võitlus on siiani olnud just haavaga, kuna enne eelmise omaniku 2018. aastal tehtud lageraiet olid eraldise koosseisus haavad, mille juurevõsudega on kõik need neli aastat rinda pistetud.

Käesolev aasta on mul juba neljas aasta kultuuri hooldada. Tänaseks on istutatud kuused kasvanud elujõuliseks ja tõenäoliselt paar aastat enam hooldust ei vaja. Seega tuleb töödesse sisse väikene paus. 2026. aastal on plaanis taotleda metsameetmest toetust valgustusraieks, et siis samal või järgmisel aastal teha vajadusel valgustusraie.

Rääkides aga metsahoolduskuludest, siis paraku tuleb tõdeda, et need on läinud suuremaks. Kuigi absoluutarvudes pole kasv ehk märkimisväärne, siis protsentuaalselt on kulutuste kasv muljetavaldav. Kõigepealt läks uute maa maksustamise hindadega kallimaks maamaks, tõustes 11 eurolt 14 eurole. Näis, milliste numbritega üllatab aasta 2025. Kui varasematel aastatel on olnud kultuurihoolduse kulu 199 eurot, siis tänavu pidin välja käima 255 eurot ehk 323 eurot hektari kohta, nii et siin on kasv 25 protsenti, millest oma osa moodustab ka käibemaksu tõus.

Kuklased kolisid metsa

Metsa majandamine on aidanud kaasa liigirikkuse kasvule. 0,73 ha suuruse eraldise ühte nurka, kus kasvab enam kui paarikümne aasta vanune kaasik, kus sai 2022. aastal tehtud harvendusraie, on oma pesa teinud kuklased. Mulle teeb see ainult rõõmu, kuna Soomes läbiviidud uuring näitas, kuklased suurendavad metsade bioloogilist mitmekesisust ja süsinikusidumist ning aitavad ohjeldada kahjureid. Selle uuringu kohaselt aitavad kuklased vähendada ka kuuse-kooreüraski kahjustusi, mille üle on mul oma kuusemetsas vaid hea meel. Võib öelda, et mu mets on hoitud.

Investeeringu tulud/kulud