Peeter on pikka aega jälginud kinnisvaraportaale, kuid pole ühtegi asukoha ja hinna poolest sobivat metsamaakinnistut leidnud. Teadupärast on Eestis metsamaaturg täielikult müüjate turg, kus nõudlus ületab kõrgelt pakkumise ja hindasid dikteerivad müüjad – metsamaa ostmine tundus lootusetu ettevõtmisena. Seda enam, et suurte kokkuostjatega Peeter võistelda ei suuda.
2020. aasta kevad saabus teisiti. Covidiga kaasnenud ehmatus kinnisvaraturul andis Peetrile lootuse, et ehk ilmub turule metsamaakinnistuid, sest eeldused selleks olid olemas.
Esimene ost – läbiraiutud kinnistu
Tegelikkus kujunes veelgi paremaks. Kuna Peeter polnud teinud saladust, et on huvitatud metsamaast, naeratas talle õnn. Tema vanemate naabrid olid teinud oma kinnistul 2018. aastal uuendusraie ja otsustasid nüüd metsamaa müüki panna. Peetrile lisaks soovisid maad osta mitu metsafirmat, kuid, nagu öeldud, oli tegemist naaberkinnistuga, kuhu Peetril oli ligipääs oma kinnistult. Ta pakkus teadlikult turuhinnast pisut kõrgemat hinda.
Ostu-müügitehing leidis aset aprillis ja Peeter maksis kinnistu eest 3000 eurot (s.o keskmiselt ca 2000 €/ha).
Kinnistu on 1,52 ha suurune maatükk, mis koosneb kahest eraldisest – 0,73 ja 0,79 ha –, kus tegemist I boniteedi metsamaaga. 0,73 ha eraldis on jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp, kus eraldise tagavara oli müügihetkel 73 tm, millest valdava osa moodustas latiealine 20-aastane mets (kask ja haab), mis vajas harvendusraiet. 0,79 ha suurune eraldis on jänesekapsa kasvukohatüüp, kus tehti 2018. aasta alguses raie ja kus nüüd kasvas kahe meetri kõrgune pajuvõsa.
Ostuhind polnud ainukene kulu
Kuna Covidi-kevad andis ka Peetrile lisaaega, hakkas ta kohe usinalt metsaga tegelema. Kõigepealt tellis ta vahetult pärast ostu-müügilepingu sõlmimist Metsaühistu kaudu 0,79 hektari pajuvõsast puhastamise. See läks talle maksma 152 eurot (s.o hektarihind 192 eurot).
Seejärel valmistati maapind ette ketasadraga ja see töö läks maksma 134 eurot (168 €/ha). Peeter soovis nimelt, et maapind oleks valmis enne juulis-augustis aset leidvat kaseseemnete langemist. Järgmisel kevadel on näha, kas kask läks kasvama. Kui jah, siis kujundab Peeter sellest kaasiku, kui ei, istutab kuusetaimed ja kasvatab eraldisel segametsa.
Maapinna ettevalmistamise eest makstud summa ei jäänud kuluks, kuna Peeter taotles sellele metsaomanikele võimaldatud metsatoetust. See – summas 76 eurot (96 €/ha) – on nüüdseks juba laekunud ta arvele.
Sellega Peetri kulutused ei lõppenud. Juuni keskel tellis ta oma kinnistule metsamajanduskava, mis läks maksma 25 eurot. Hind oli soodne sellepärast, et samal ajal tehti kava ka naabruses teisele kinnistule. Ainult Peetri kinnistule kava tellimine oleks eraldi maksma läinud 80 eurot.
Kohalikust metsaühistust öeldi Peetrile, et kava tasub ühistu kaudu tellida ainuüksi sellepärast, et üheskoos samas piirkonnas metsamajanduskava tellides on see kõigile soodsam. 2021. aastal saab Peeter muide taotleda kava koostamisele toetust. Kui taotlus läbi läheb, võib ta 2022. aasta alguses saada oma arvele toetusena 15,20 eurot. See teeks kava koostamise hinnaks vähem kui 10 eurot.
Esimese aasta kulud ja tulud
| Kulud | Tulud | ||
| Kinnistu ost | 3 000 € (2 000 €/ha) | Uuendustoetus maapinna mineraliseerimisele | 76 € |
| Võsa raie | 152 € | ||
| Maapinna ettevalmistus | 134 € | ||
| Metsamajanduskava tellimine | 25 € | ||
| Kokku: | 3 311 € | 76 € |
Pikas perspektiivis kasulik investeering
Metsaomanik Peeter on selle aasta kulud kokku võtnud. Ta annab endale täiesti selgelt aru, et lähima kümnekonna aasta jooksul tähendab ostetud metsamaatükk tema jaoks vaid kulutusi nii raha, töö kui ka oma aja mõttes. Aga talle on oluline see, et tema investeering on tema kontrolli all. Samuti annab talle uue metsa rajamine ja olemasoleva hooldamine teadmise, et ta teeb midagi õiget ja tähtsat.
Peale selle on Peeter kindel, et metsast saab tema ja tema laste pensioniplaan – paremat mõtet oma säästude investeerimiseks tal hetkel pole.
Peetri pikaajalist vaadet toetab maa-ameti statistika: 2010. aastal oli Põlvamaal metsamaa ostu-müügitehingute mediaanhind 1 587 €/ha, 2020. aastal aga 4 854 €/ha.
Kuna metsamaa järele nõudlus vaid kasvab, on ilmselge, et pikas vaates on tegemist tulusa investeeringuga.
Millised oleksid olnud alternatiivsed investeeringud?
Peeter kaalus ka 3000 euro investeerimist kinnisvarasse, aktsiatesse või ühisrahastusse. Kinnisvarasse investeerimisel oleks saanud kasutada pangapoolset finantsvõimendust, kuid 3000 eurot oli ilmselgelt liiga väike summa omakapitaliks, et soetada mingi kinnisvara Eesti tõmbekeskustes.
Aktsiatasse ei soovinud ta panustada, kuna 3000 euro suuruse summaga pole suuremat mõtet Baltikumist välja investeerida (samas Balti börsid tiksuvad juba viimased aastad sisuliselt ühe koha peal).
Jäi üle ühisrahastus. Peeter kaalus kolme suuremat ühisrahastusportaali – Mintos ning kinnisvarasse investeerivad portaalid EstateGuru ja Crowdestate. Paraku oli 2020. aasta pannud löögi alla ka seni pilvituna tunduva ühisrahastusäri, mistõttu ei julgenud ta seda sammu astuda.
Ostes metsakinnistu tekivad Peetrile esimestel aastatel ainult kulud, mida ta saab vähendada erinevate toetuste abil. Kuid samas on ühe hektari metsa juurdekasv aastas 5 tm/ha – 1,5 hektari pealt tuleb metsa bioloogiline juurdekasv 10 aasta jooksul 75 tm.