Mullu novembris viis Erametsakeskus läbi miniseminari “Mets kui kinnisvara”. Olin seda pikalt oodanud.
Mulle tundub, et metsa müük on Eestis kuidagi ühele poole kaldu: müüvad väikesed metsaomanikud ja ostavad suured. Kuid viimasel ajal on toimunud väike nihe ning ostupoolele on tulnud ka väikeinvestoreid, kellel on metsaga pikk vaade. Põhjus on lihtne: juurde metsamaad ei tule ja mida aeg edasi, seda defitsiitsemaks see kaup muutub.
Samas pole metsamaa klassikaline kinnisvara, mistõttu küsimusi, millele tahaks enne investeerimisotsuse tegemist vastuseid, on omajagu.
Müügi hiigelajad on möödanik
SA Erametsakeskuse arendusnõuniku Allar Luige ettekandest selgus, et kui Eestis vahetas mullu omanikku 24 178 ha metsa (Eestis on kokku 2,3 miljonit ha metsamaad), siis Saksamaal vahetas omanikku 2016. aastal 34 730 ha metsa, samas kui Saksamaal on 11,4 miljonit ha metsa. Suurbritannia vastavate numbrite suhe sarnanes Saksamaa omaga: 2019. aastal vahetas seal omanikku 6 671 ha metsa, samas kui kuningriigis on 3,1 miljonit ha metsa.
Nagu näha, vahetab lääneriikides metsamaa suhtarvudes kordades vähem omanikku ning samasugune tendents on nüüd ka Eestis. Selle valguses on kummaline mõelda, et kaugel polnud need ajad kui läbiraiutud metsamaa vahetas omanikku ainult notaritasu eest. Uskuge, see aeg polnud väga ammu.
Miks üldse investeerida metsa?
Igal investoril on oma lugu, kuid mets on laias laastus lollikindel investeering ja seda isegi lühikeses vaates. Teisalt on viimaste aastate rahatrükid tekitanud varaklasside inflatsiooni, kus raha otsib erinevates varaklassides oma turvasadamat.
Toome ühe näite. Turul liigub läbiraiutud metsamaid hinnaga 500-1 800 €/ha, kuid rajades sinna kultuuri ja kasvatades selle noorendikuealiseks, võib metsamaa hind tõusta kuni 3000 €/ha. Loomulikult kaasnevad uue metsa rajamise ja hooldamisega kulud, kuid siinkohal tuleb riik toetustega appi.
Uue kuuse põlvkonna rajamise ja hooldamise kulud 8 aasta lõikes on metsamees Olavi Udami arvutuste kohaselt 1 330 eurot, millest võimalike toetuste osakaal on 880 eurot ehk siis omaosalus oleks 450 eurot. Kui nüüd noorendiku ealine kuusik maha müüa, võib investeeringust väljuda arvestatava kasumiga.
Eksivad need, kes kardavad, et metsainvesteeringud pole likviidsed. Kaugel sellest – metsandusega tegelejad teavad, et metsamaa müügiprotsessi loetakse hea kvaliteedi ja hinnasuhtega kinnistute puhul päevades.
Kuid tagasi tulles pealkirja juurde. Kas metsaga on võimalik teenida miljon? Loomulikult on, kuid tõenäoliselt tuleb see miljon mujalt kergemini kätte, ent teisalt on metsamaa investeering, mis kestab läbi aja.