Kui ma kaks aastat tagasi ostsin 3000 euro eest 1,5 hektari suuruse osaliselt läbiraiutud metsamaa kinnistu, teadsin kahte asja – esiteks maksin toonasest turuhinnast ilmselgelt üle ja teiseks olin ma kindel, et ega selle kinnistu ostuga ma nii pea plussi ei jõua. Kolm aastat hiljem ja pärast aktiivset majandamist olen jõudnud omadega plussi ning toonane ostuhind on praegusega võrreldes suisa imeodav.

2020. aasta kevadel kasutasin ära koroonapaanikat kinnisvaraturul ja mul õnnestus osta metsakinnistu. Ma ei olnud tõenäoliselt ainus. Tollel aastal tehti Eestis 3019 tehingut metsamaaga, Põlvamaal oli 2020. aastal metsamaa hektari mediaanhind 4 772 eurot ja Eestis üldiselt 3807 eurot. Kuid mis kõige olulisem – korraks tuli metsamaad turule.

Aasta hiljem, kui selgus, et taevas ei kukkunud alla, paanika vaibus. Nüüd ei tahtnud keegi enam maad müüa, Eestis tehti siis ainult 201 (!) tehingut, kusjuures Põlvamaal tehti sel aastal ainult 3 metsamaa müügitehingut. Kuna müüjate turg oli tagasi, kasvas loomulikult ka maa hind.

Eelmisel aastal võis öelda, et olukord normaliseerus. Eestis tehti 1907 tehingut ja metsamaa hektari mediaanhind oli kasvanud 6282 euroni ehk siis pea kaks korda võrreldes 2020. aastaga.

Mida see teadmine meile annab? Invteering metsamaasse on jätkuvalt täiesti pommikindel, sest vaatamata võngetele liigub pikas plaanis metsamaa hind ainult üles.