Just sellise pealkirjaga veebiseminari viisi hiljaaegu läbi Äripäev ja seal esines OÜ Koidusalu Talu juht Olavi Udam. Kogu seminari ei hakka siinkohal ümber jutustama, kuid toon välja mõned mõtted, mida ma endaga kaasa võtsin.
Metsamaa muutub kasumlikuks maa omandamisel. Olavi Udam ütles kohe alguses, et selle väitega võiks ta kohe seminari lõpetada ja mina olen oma kogemusega temaga 100 protsenti päri. Kui ma metsamaasse mõned aastad tagasi metsamaasse investeerisin, siis võtsin seda kui pikaajalist investeeringut.
Tegelikult tasus investeering ennast ära juba mõne aastaga.
Mis on metsa juures investeering ja mis on kulu? Olavi Udam peatus väga põhjalikult metsa kultiveerimise ja looduslikule uuenemisele jätmisega seotud kuludega. Ühtepidi toetasid numbrid metsa kultiveerimist, sest metsa uuendades võidame kasvus neli aastat.
Istutada või mitte?
Teades, kui palju on aastas metsa juurdekasv, saame sellele anda taha ka kohe rahalise väärtuse. Teisalt on kultiveerimine kulukas ja nii võivad kultiveerimise puhul männiku kolme aasta kulud hektari kohta olla 950 eurot, kaasikul 708 ja kuusikul 708-944 eurot. Loomulikult muudavad toetused need numbrid ilusamaks, kuid siiski looduslikule uuenemisele jätmise kõrval on tegemist arvestava kuluga. Kuid samas kiirendab see ju puistu kasvu.
Kuid kõike tuleb vaadata juhtumipõhiselt. Nii tõi ka Olavi Udam näite lepikutest ja haavikutest, mis hakkavad viljakatel maadel sedavõrd vohama, et kultuure nende vahelt välja saagida on ülimalt tülikas. Samas on ka lepale tekkinud juba turg, siis miks mitte võib-olla lasta lepal kasvada kasutades LUK-i ehk looduslikule uuendamisele kaasaaitamist.
Keeruline puiduturg
Olavi Udam peatus pikemalt ka metsamüügil ja see on ka minu seisukohalt üks võtmekohti metsamajandamisel. Puiduturg on muutunud ülimalt keerukaks. Tekkinud on väga palju sortimente ning tegelikult võib oskamatu harvesterimees nullida aastatepikkuse töö ja vaeva. Seega siinkohal peavad metsaomanikud ennast väga harima ja tegema koostööd oma ala ekspertidega. Kasvõi küsima nõu Metsaühistust.
Tegelikult ongi metsandusvaldkond viimastel aastatel oluliselt muutunud. Nii on leitud rakendus näiteks lepale, mida varem täielikult põlati. Praegu maksab aga lepp praegu 40 protsenti männi hinnast, samas kasvab lepp kiiremini ja ka lepa kasvatuskulud on tunduvalt väiksemad. Kui tulevikus kerkib Eestisse puidukeemiatehas, on see samuti väga suur mängumuutja, kuna kasepuit leiab seal veel ühe väljundi. Neid aspekte tasub metsauuendamisel juba praegu arvestada.
Ja kui tulla tagasi pealkirja juurde, siis Olavi Udam rõhutas ka seda, et kui aastaid tagasi arvestati metsa ostmisel peaasjalikult ainult sellega, palju seal peal metsa kasvas, siis praegu on olukord muutunud ja metsaostmisel arvestatakse hinnapakkumisel juba kõiki sinna tehtud investeeringuid. Seega: ostes kasvõi läbiraiutud metsamaa ja seda korralikult majandada, saab selle ka lühikese aja jooksul kasumlikult müüa, sest kõik kulutused, mis sinna on tehtud, võib käsitleda juba investeeringuna