Metsahind kasvab mühinal

Üks metsamees kurtis hiljaaegu, et need kinnistud, mis mullu olid müügis ning tollase teadmise põhjal ilmselgelt ülehinnatud, võiks praegu pimesi ära osta.

Teadupärast kasutas Metsainvestor Peeter mullu kevadel ära hetke, kui koroonaehamatus lõi korraks võnke kinnisvaraturule ning ostis 1,52 ha suuruse kinnistu 3000 euro eest. Ostetud metsamaa koosnes kahest enam vähem võrdsest eraldisest, millel ühel oli juba tehtud uuendusraie ning teine on harvendusraie ootel.

Kuigi tollel hetkel tundus, et Peeter maksis üle keskmise, siis praegu võib öelda, et tegemist oli tulusa investeeringuga.

Maa-ameti hinnastatistika kohaselt oli Põlvamaal möödunud aastal metsamaa müügitehingute mediaanhind 4772 eurot hektari kohta. Käesoleval aastal on Põlvamaal metsamaa müügitehingute mediaanhind aga juba 5965 eurot hektari kohta ja kõik märgid näitavad, et hind kasvab veel.

Seega võiks arvata, et ka Peetri metsamaa hind on selle tuules kasvanud 20 protsendi võrra. Kui aga lisada, et Peeter on ühele eraldisele rajanud ka kuusenoorendiku, siis on ilmselge, et ka see on kasvatanud kinnistu turuväärtust.

Igatahes väga hea tootlus aasta kohta!

Risk tasus võtmist

Nagu juba teate, otsis Metsainvestor Peeter pikemat aeg metsakinnistut, kuhu oma säästud panna ja möödunud aastal see õnnestus.

Ost toimus mullu kevadel, mil koroonaehamatus lõi korraks võnke kinnisvaraturule ning Peetril õnnestus osta 1,52 ha suurune kinnistu 3000 euro eest. Aasta tagasi oli ostuhind turu keskmisest veidi kõrgem, kuid otsus tasus ennast ära.

Loe edasi

Telli teavitused e-postiga

Kui soovid olla kursis uute postitustega, lisa oma e-posti address.

Telli Teavitus

Metsaomanik Peeter – kulud, ainult kulud

Kevad murrab uksest sisse ning sarnaselt teiste metsaomanikega pean ka mina plaani, milliste töödega eeloleval hooajal edasi minna.

Kõigepealt käisin ja vaatasin oma valdused üle. Tuletan meelde, et ostsin mullu kevadel 1,52 ha suuruse maatüki, mis koosneb kahest eraldisest. Ühel eraldisel on jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20-aastane hooldusraiet vajav kaasik, kus hooldusraie käigus peaks välja raiuma pihlaka, haava ja lepa. Teisel, 0,79 ha suurusel kinnistul tehti möödunud aasta suve alguses ketasadraga ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks.

Kevadel läksin kohe uurima, kas on jälgi ka kitsedest- põtradest. Põhjus on lihtne – kuna istutan eraldisele kuusetaimed, siis võivad kitsed, kes soovivad istutatavat kultuuri järgmisel kevadel näksida, osutuda probleemiks.

Loe edasi

Kuidas teenida metsast miljon?

Mullu novembris viis Erametsakeskus läbi miniseminari “Mets kui kinnisvara”. Olin seda pikalt oodanud.

Mulle tundub, et metsa müük on Eestis kuidagi ühele poole kaldu: müüvad väikesed metsaomanikud ja ostavad suured. Kuid viimasel ajal on toimunud väike nihe ning ostupoolele on tulnud ka väikeinvestoreid, kellel on metsaga pikk vaade. Põhjus on lihtne: juurde metsamaad ei tule ja mida aeg edasi, seda defitsiitsemaks see kaup muutub.

Samas pole metsamaa klassikaline kinnisvara, mistõttu küsimusi, millele tahaks enne investeerimisotsuse tegemist vastuseid, on omajagu.

Loe edasi

Metsainvestor Peeter ostab metsa

Peeter on pikka aega jälginud kinnisvaraportaale, kuid pole ühtegi asukoha ja hinna poolest sobivat metsamaakinnistut leidnud. Teadupärast on Eestis metsamaaturg täielikult müüjate turg, kus nõudlus ületab kõrgelt pakkumise ja hindasid dikteerivad müüjad – metsamaa ostmine tundus lootusetu ettevõtmisena. Seda enam, et suurte kokkuostjatega Peeter võistelda ei suuda.

2020. aasta kevad saabus teisiti. Covidiga kaasnenud ehmatus kinnisvaraturul andis Peetrile lootuse, et ehk ilmub turule metsamaakinnistuid, sest eeldused selleks olid olemas.

Loe edasi