Metsaomanik Peeter – kulud, ainult kulud

Kevad murrab uksest sisse ning sarnaselt teiste metsaomanikega pean ka mina plaani, milliste töödega eeloleval hooajal edasi minna.

Kõigepealt käisin ja vaatasin oma valdused üle. Tuletan meelde, et ostsin mullu kevadel 1,52 ha suuruse maatüki, mis koosneb kahest eraldisest. Ühel eraldisel on jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20-aastane hooldusraiet vajav kaasik, kus hooldusraie käigus peaks välja raiuma pihlaka, haava ja lepa. Teisel, 0,79 ha suurusel kinnistul tehti möödunud aasta suve alguses ketasadraga ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks.

Kevadel läksin kohe uurima, kas on jälgi ka kitsedest- põtradest. Põhjus on lihtne – kuna istutan eraldisele kuusetaimed, siis võivad kitsed, kes soovivad istutatavat kultuuri järgmisel kevadel näksida, osutuda probleemiks.

Koostöö jahimeestega

Siinkohal plaanin suhelda ka kohalike jahimeestega. Pole mingi saladus, et mõnel puhul jooksevad jahimeeste ja maaomanike huvid risti, kuid mul on siiski usk kogukondliku jahipidamisse ning loodan, et jõuan jahimeestega kokkuleppele ja ideaalis suisa nendega kokkuleppe sõlmida. Kohalike jahimeesteni jõudmiseks piisab lihtsast guugeldamisest ning kohalikust jahiseltsist loodan saada vajaminevad kontaktid.

Vahemärkusena olgu öeldud, et jahimehed on ka ise altid maaomanikega lepinguid sõlmima, kuid probleem on selles, et karmide andmekaitse piirangute tõttu ei leia jahimehed maaomanike üles.

Kevad tõi taimeistutuse

Esimene suurem töö on taimede istutamine ja siinkohal oli mullu väike mõttekoht. Mullu tegin 0,79 ha suurusel jänesekapsa kasvukoha tüüpi eraldisel ketasadraga ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks, lootuses, et maapind oleks enne juulis-augustis aset leidvat kaseseemnete langemist.

Siiski ma selle päris lootma ei jäänud ning tellisin tänavu kevadel sellele eraldisele istutuse. Metsaühistust said tellitud nii kolme aasta vanused ja ilusad 40 cm pikkused kuusetaimed kui ka istutusteenus. Ühtekokku läks eraldisele maha 1200 kuusetaime ning istutamine läks maksma mulle 230 eurot, millele lisandus 360 euro suurune taimede maksumus. Kogukulu seega 590 eurot. Kui see number ei pruugi jääda lõplikuks, kuna plaanin Metsaühistu kaudu taotleda metsa uuendamise toetust, mis on 400 eurot ha kohta ja seega toetusena tuleks mulle tagasi 316 eurot.

Praegune plaan on hooldada seda eraldist kuuse kultuurina ja hiljem lasta loodusliku uuendusena sekka ka kaske ning kujundada segapuistu, mis on bioloogiliselt mitmekesisem ja liigirikkam. See omakorda tähendab nii suuremat haigus- kui tormikindlust ja jänesekapsa kasvukohal sobivad kuusk koos arukasega suurepäraselt koos kasvama.

Mulle tuli ka maamaksuteade. Kulu pole suur, kõigest 10.49 eurot, mis lähtub 420 euro/ha suurusest maksustamishinnast. Muide, kui vaadata metsamaa ostuhinda, mis oli keskmiselt 2000 eurot/ha, siis on praegusel ajal maa maksustamishinna ja turuhinna vahelised käärid ikka väga suured. Kui vaadata, mida II sambast väljavõetud raha teeb kinnisvaraturul, siis annab see mulle igatahes kindlust, et tegin eelmisel aastal metsamaad ostes õige otsuse.

Üks hea uudis veel – selgus, et tänavu sügiselt tuleb jätkuvalt metsameetme taotlusvoor, mille raames toetakse nii hooldusraiete tegemist kui ulukikahjude ennetamist. Aga just need tööd oli mul plaanis sügisel teha ja koos hooldusraietega oli plaanis ka piirisihid korda teha.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.